Tuesday, December 1, 2009

Kadunud hobu

Pime oli juba, kui talli jõudsin. Tavaliselt tulevad hobused õhtu saabudes kopli esimesse otsa, väravate lähedale, aga Albatrossi seekord nende seast ei leidnud. Asusin siis kottpimedas läbi muda oma kadunud hobust otsima... :P
Päris lõbus oli, täiesti pimedas näeb mingeid hobusekujusid maksimaalselt ehk 50 meetri pealt, aga karjamaa on VÄGA suur, täis kõrgeid künkaid, kraave, puid ja põõsaid. Ühesõnaga ma lihtsalt jalutasin ühelt poolt kopli tagumisse otsa, kus kedagi loomulikult polnud, ja siis hakkasin suure ringiga läbi soo ja muda ronides tagasi tulema. Leidsin tüübid kõige viimasest nurgast, peale väga pikka jalutuskäiku.
Õnneks oli mul seekord aega, nii et see pisike otsimisretk ei viinud tuju alla. Vastupidi, kui ma lõpuks Albatrossi üles leidsin, läks tuju heaks, niisama sügasin teda lihtsalt natuke aega. Talli poole tuli ta täna suurima heameelega ning kui ma vahepeal mudasse kinni jäin ja aeglane olin, jalutas ta minust pisut ettepoole, umbes et "tule, ma näitan ise sulle teed!" ;)
Mõnus mudakoll oli küll, aga pika harjamise peale sai ikka puhtamaks natuke. Siiboja tuli ka mingi hetk talli, sain temalt Albatrossi jaoks natuke vajalikku kraami liigeste jaoks... ja niisama tegin tükk aega parajaks, kuni ta valmis sai ja ära läks.
Siis läksime trenni, tegin mõnusalt pika soojenduse ja mahajalutuse peale trenni, vahepeal muidugi natuke intensiivsemat värki kah. :) Kohati on super (traav peale galoppi), kohati mitte (galopp ise). Galopis ta tahaks ainult esiotsal ja pika ratsmega joosta ning kui ma seda luban, on kõik okei, hobune ka enam-vähem mõnus pehme jne... Kui ma aga natuke midagi rohkem küsida proovin, läheb kõik nässunässu. Traavis ta on küll mu meelest päris ilusasti arenenud ja õpib juurde kogu aeg, aga galopis on kogu aeg nagu sellel samal tasemel. Muidugi alguses ei oskagi ta ennast väga kokku võtta ja lõdvestus on kõige tähtsam jnejne, aga see on juba üsna pikka aega selle koha peal olnud, tahaks natuke nüüd edasi. Vahepeal on küll mingid lühikesed perioodid, kus ma tunnen hästi positiivset muutust, kui vaid suudaks neid kauem ja regulaarselt säilitada. :)
Selles suhtes ei ole ta kerge hobune... minu jaoks vähemalt. Aga kui me ükskord kõigega hakkama saame (ja kunagi ju ikka saame!), siis on see väärt palju rohkem kui mõne hobuse puhul, kellega kõik alati lihtne on olnud.

Teine ruunapoiss, kellega tegelesin poolteist kuud, oli selline - heasüdamlik, tore, ja äärmiselt lihtne hobune. Jutud tema probleemidest ei osutunud minu õnneks sugugi nii hulluks ja temaga oli mõnus tegeleda. Traavis oli ta lõpuks juba päris hea ning algtasemel sai galoppi ka suurte ringide peal sõidetud. Oli jällegi tore kogemus.

Samas praegusel hetkel on supermõnus kõike hästi rahulikult võtta, kasutada aega Albatrossi toomiseks ja puhastamiseks, jalutamiseks, kiiret pole kuhugi. Lihtsalt tunnen rõõmu oma hobusest. :)

Võib-olla mõne aja pärast tahaksin jälle mõne 'projekti' võtta. Eks siis näis, kas leidub keegi... Praegu on niisama hea.

5 comments:

Nöpsu-Liisa♥ said...

Meil oli ka siin ükspäev vaja pimedas hobuseid otsima minna :D pluss veel vihma ka sadas ja ei olnud eriti tore. Õnneks küll pikk maa koplini minna pole ja ka hobused kõik juba ootasid värava ees. Mina võtsin kaks poni ponide koplist ja hakkasin talli tulema nendega. Olin just ühte neist ponidest boksi panemas, kui kuulsin ilget madinat õuest tulemas. Mis sa arvad, mis see oli? - Loomulikult need kõik teise kopli hobused (kolm suurt ja kaks noorhobust) :D Oli nii olnud, et kui mu tööandja tahtis ühte neist võtta (ei hakka ju pimedas veel eriti) suuri hobuseid kahekaupa võtma, nad ju sellised kõigekartjad kah veel... aga siis põhimõtteliselt oligi nii olnud, et sai ühe hobuse asemel viis "nööri" otsa ehk teised ei tahtnud sinna maha pimedasse jääda ootama ja koos ikka julgem :D Aga lõpp hea kõik hea ja saime ikka lõpuks kõik hobused omale kohale ja keegi ka viga ei saanud :P
(näe, ma "kukkusin" ka nüüd lobisema väheke :P)

Kerttu said...

Nii vahva oleks, kui keegi sind ja Albatrossi pisut pildistaks või filmiks : ) Tahaks näha teid!

Ingrid said...

Mu arust oleks ka vahva, kes on vabatahtlik?

Seal ei ole midagi suurt vaadata ilmselt, aga ise tahaksin küll näha kõrvalt. :P

Liis said...

Kui ma kunagi Mellut pildistama lonkan, siis võin pildistada, aga seda vaid juhul kui sa samal päeval sõidad/tegeled =) Eks ma ise võtan väikese puhkuse ja üritan niisama lohiseda platsil Artemisega, seega ehk jään aega Mellut vaatama tulla.

Anonymous said...

Pealkiri ehmatas algul ära :O