Albatross ja teised hobutegelased

Käisin jälle maastikul, läksin küll üksi, aga üsna pea tuli Linda oma hobusega meile traavides järgi. Vahepeal tõime paar plehkupannud hobust talli tagasi - sellel hetkel meenutas Albatross karjaajamishobust westernfilmidest Tema oli see hea, rahulik ja usaldusväärne sõber, kes lõtvade ratsmetega kindlalt kodu poole jalutas, samal ajal kui ma nööri otsas metsikut noort taltsutasin. :P Noh - õnneks noor ei olnud niiväga metsik midagi (muidu oleks ta kindlasti ka Albatrossi nakatanud), aga natuke pirtsutas küll ja lõpus tegi mu hobusele isegi tigedat nägu. Albatross tegi vastu ka! Aga nad säilitasid siiski elementaarse viisakuse ning päris tülli ei läinud.

Peale põgenike kojutoomist läksim veel ühele ringile, sai natuke traavitatud ka. Päris mõnus on tegelt, ma arvan, et hakkan edaspidi tihedamalt looduses ja vähem liivaplatsi peal käima. Vähemalt mingi periood... Mitte, et ma platsi peal nüüd ei käikski - ikka käin, aga siiani olen haruharva kuhugi mujale läinud. Albatrossile kindlasti meeldiks rohkem vaheldust saada.

Teisipäeval olime küll platsil. Ei saanud väga üksteise tahtmistele pihta see päev... aga kui miskit positiivset välja tuua, siis see, et galopis ta hakkas hullult hästi tagant töötama - tõi taguotsa enda alla, säilitas hea rütmi ja impulsi isegi päris korraliku koonduse juures. Kahjuks oli ta küll ise veits pinges selle kõige juures.