Aiaiai

Tänane postitus tuleb küll Sebastianist (sorri, Albatross), sest meil oli võistlus number 3. Ei läinud hästi, aga ma olen juba nii palju jõudnud selle peale mõelda, et tahaks midagi kirja ka panna.

"Ei läinud hästi" tähendab siis seda, et ta tõrkus korra, tõmbas 2 latti alla ja oli väga kole sõit kah.

Esiteks olen ma ise väheke ilma ajudeta - eelmine võistlus läks ilmselgelt liiga hästi ja siis ma täna unustasin põhiasjad ära, hakkasin seal üle mõtlema, tegin kõik enda ja hobuse jaoks võimalikult raskeks ja no... SEE on see, mis mulle võistluste juures ei meeldi. Pole tegelikult võistluse, vaid ikka mu enda süü, aga seda vist juhtub päris paljudel, et on ainult peas võistlus, võistlus, ja see ununeb nagu ära, mis hobusele hea on või milleks ta võimeline on vms. Ühesõnaga pingutasin üle. Ja kui ma pärast vaatasin seal teisi sõitjaid, kes oma noorte hobustega ilusad rahulikud sõidud tegid (mis siis, kui mõni latt alla tuli), vajadusel pöörete peal korraks traavi võtsid, jms, siis mul hakkas vähe piinlik lausa... Tagantjärgi kahetsengi tegelikult seda kõige rohkem, kuidas MINA sõitsin. Hobusel oli ka ebaõnnestumisi, aga tema eksimusi on palju lihtsam andeks anda kui enda omasid.

Teine asi on see, et peab ta korralikumalt liikuma saama. Eelmine kord sõitsime ka muidugi raja suhteliselt aeglaselt läbi, aga kuna eesmärk oligi lihtsalt rada lõpetada, siis ma nagu väga ei sudinud ise midagi ja ei tundnud, et ta otseselt tuim säärele oleks olnud. Seekord aga küll. Kusjuures, trennides olen tegelikult päris palju üleminekuid ka galopisiseselt nt teinud, ja isegi soojenduplatsil tegi päris erksaid samme vahepeal, kui nõudsin. Aga võistlusväljakul oli ikka liiga palju uut ja huvitavat ning Sebastianil läks ilmselt meelest, et hoo pealt on kergem hüpata. Nii et sellega saab trennis veel mängida palju ja nüüd kuivemal ajal oleks kindlasti vaja maastikul kah vahepeal saba sirgu lasta :) (Albatrossil kusjuures ka, ainult et Albatrossi saba kipub vahel liiga sirgeks minema)

Kolmas asi on ratsastus üleüldiselt, millega ma olen ka vähe ummikus hetkel. Teatavasti on Sebastian vahepeal kellegi teisega ka trennis käinud ja peale seda meil tavaliselt väga hästi ei suju. :P Noh, ikka sõidetakse ju natukene teistmoodi ja noore hobuse jaoks kindlasti pisut keeruline ka, kui üks ratsanik nõuab ühte, teine teist asja jne. Aga siis kui ma ikka kätte olen võtnud ja paar korda järjest "oma käe järgi" kergeid ratsastustrenne teinud, siis on kõik jälle tip-top ja võib rahuliku südamega hüppetrenni minna. Nüüd viimased nädalad aga olen temaga üsna aktiivselt ise sõitnud ja teistega on ta võib-olla ainult mõne üksiku korra trennis käinud - ehk siis teoreetiliselt peaks koostöö just hästi sujuma... aga mida ei ole, seda ei ole. Ei tea, kas tema on muutunud või teen ise midagi teistmoodi, aga pole nagu päris see, mis tahaks. Ja no ei saa kedagi teist ka süüdistada, kui peamiselt ainult mina temaga sõidan.

Ja neljas asi on siis see tõrkumine. Seda ma ei oskagi kommenteerida - et mida ma oleks teisiti pidanud tegema, et ta sinna okseri ette seisma poleks jäänud. Muidugi oleks ta pidanud natuke rohkem liikuma, aga no kui ei lähe, siis ei lähe. :P Samas ta ei ole üldse selline tüüp, kes "otsiks põhjust, et mitte hüpata". Sest järgmisel ringil läheb ta sellesama takistuse alla KÕIGE võimatumasse tõukekohta, jääb enam-vähem seisma ja siis lendab mingi suure (ja ilmselt väga ebamugava) hüppega sealt üle, kui 100x lihtsam oleks jälle tõrkuda. Aga noh, see selleks. Peame kollidega harjuma veel ja noh.. jah.

Tegelikult ma selle tulemuse üle esialgu väga masenduses ei olnudki - õnnelik muidugi mitte, aga kõigil tuleb ju halvemaid päevi ette. Tagantjärgi mõeldes sain aga ikka üsna kurjaks ja üldse mitte nende karistuspunktide, vaid enda peale. Kuri sellepärast, et ma absoluutselt hobusega ei arvestanud ja see on ikka väga kurb, sest ma ei taha olla selline ratsutaja.

Kuna see probleem aga pole kinni mitte ratsutamisoskuses, vaid ainult suhtumises, siis saan ma 100% lubada, et KUI me veel kunagi võistlema peaks minema, siis seda viga ma uuesti ei tee. Ausalt.