Albatross ise on muidu uskumatult tubli :) Vahepeal oli maatööst väike paus, aga täna jälle proovisime harjutused läbi teha - tegime õlad sees ja õlad väljas, kolmes jäljes ja neljas jäljes, travers ja renvers ja kuna nii hästi sujus, siis lõpuks ühte pidi küljendamist ka (mis muidugi ei ole väga raske, kui travers/renvers selged on). Ei mingit probleemi. :)
Üritasime isegi teha rajal üleminekut õlad sees - tagumik sees (ehk travers). Käekõrval töötades on see mu meelest üks keerulisemaid asju, kuna kui tavaliselt jään ise traversi juures paindest väljapoole kõndima, ja saan seda taguotsa aidata natuke teisele poole liigutada, siis selle harjutuse juures peab hobune ennast minu poole painutama. See tähendab, et mul ei ole mitte mingit võimalust tema taguotsa kontrollida, vaid ta peab selle ise sisse, minu poole tooma. Mis põhjusel ta seda üldse tegema peaks? Ainuke võimalus ongi tekitada kõigepealt õlad sees liikumisega sobilik paine sissepoole ning seejärel õlad välja rajale viia, painet aga säilitades. See on keeruline, aga KUI hobune selle painde säilitab, siis tulebki taguots automaatselt sisse.
See tekitas väheke segadust meis mõlemas ja esialgu Albatross lihtsalt ajas ennast sirgeks, kui ma õlad rajale suunasin, aga hiljem mingil põhjusel tõepoolest tõi selle taguotsa rajalt sisse! Ma ausalt öeldes ei saanud isegi päris hästi aru, MIKS ta seda tegi - ta ei säilitanud seda painet nii ühtlaselt, kui ma seda ideaalis ette kujutasin, seega ei tulnud harjutus kindlasti päris korrektselt välja... aga mis see teda lõpuks ikkagi õigesse, soovitud asendisse juhatas - ei teagi. Aga ehk see selgub järgmistel kordadel.
Ja teine lugu on sellest, kuidas me karjamaal ohjamas käisime. Siiani olen seda ainult maneežis teinud ning kuna ta ikka pöörete peal kippus nii ühele kui teisele poole alati ära vajuma (kuni sein ette tuli ja asja päästis), siis ega ma eriti sellisel avaral väljal ohjamisest väga suurt õnnestumist ei lootnud - sest seal pole ju kuskil seinu, mis appi tulevad + kindlasti igasuguseid huvitavaid asju, mida vaadata jne. Aga ei, Albatross käitus nagu vana vankrihobune :), selle vahega, et me ikka proovisime ennast painutada ka vahepeal ning kasutasime vahepeal selleks osaliselt topeltkorde võtteid. Päris topeltkorde (st et Albatross jookseb ringil, teine korde üle selja või tagumiku tagant) talle väga ei istu, nagu ka tavaline kordetamine mitte. Niimoodi ohjamise vahepeal aga saab väga edukalt hobuse kuhugi poolringile suunata, et ta ennast vähe painutaks, ja siis jälle sirgeks ajaks. Näiteks päris ilusasti tulid välja serpentiinid, mina sain suhteliselt sirgjoones keskel samal ajal kõndida, kui Albatross kordamööda ühel ja teisel pool mööda kaarjooni traavis.
Jõudsin ka järeldusele, et abivahenditest oleks kõige otstarbekam ikkagi chambon vist. Kuigi ta võiks natukene pikisuunalise painutamise koha pealt kuklast järeleandlikum olla, siis see ei ole ikkagi asi, mida mu arvates väga mingite nööride ja survega õpetada saaks. Selleks on vaja hoopis mul endal ratsutades targem ja tundlikum olla.
Aga chambon võiks ideaalis aidata teda kordel või lahtiselt joostes ette ja alla suunata, kusjuures sellel on märkimisväärne surve ka kuklale, mis mulle teoorias palju rohkem meeldib, kui surve suulisele. Albatross oskab kuklasurvele päris ilusasti reageerida. Ja mis ikkagi suulist puudutab - siis tekib surve suunurkadele, mitte tundlikute igemete peale nagu nt libisevate või liiga madalale kinnitatud külgratsmete puhul... jah, chambon on vist parim variant.
Ma pole küll kindel, kust ma sellise asja omale kiiremas korras saada võiksin. Kui kellelgi on mingeid vihjeid, siis need on teretulnud.
Sebastianiga on viimastel päevadel jälle paar trenni olnud, mil ta juba kohati täitsa mõnus on tundunud. Vahepeal läks asi ikka päris keeruliseks, aga nüüd liigub jälle ülesmäge - ta ei hakka suulisega võitlema niipea, kui mingit õrna survet tunneb, vaid vahel isegi on nõus sellele natuke toetuma (positiivses mõttes, st pehmelt, mitte jõuga sikutama nagu vahepeal kombeks).
Pildid on Tuuli tehtud, aitäh talle :)
No comments:
Post a Comment