Thursday, June 2, 2011

Suveaeg

Albatross kolis nüüd jälle Kurtnasse ja mina ka Tartust suveks koju. Nii tore on vaadata, et ta tunneb ennast siin koduselt, leiab kohe esimese päevaga vanad sõbrad üles ja ei ole üldse stressis, muidu ma vist ei raatsikski teda kolida iga aasta.

Transport - oi, ma olin juba täiesti segaseks peast läinud sellele mõeldes. Sest harjutanud olin kõigest paar korda ja seda nagunii võõra treileriga (mitte sellega, millega ta siia sõitma pidi) ning kartsin, mis siis saab, kui asi jälle halvasti läheb. Aga võta näpust, Albatross kõndis esimese poole minutiga sisse. Natuke surus küll peale, kui ma tagumist puud tahtsin kinni panna, aga õnneks kaugeltki mitte kogu jõuga (mille vastu ei saaks ükski inimhing) ja siis ikka otsustas sisse jääda. Kivi langes südamelt, ausõna. Selline rändrahnu suurune kivi vähemalt.

Sadulast saime kah lõpuks lahti, st sellel vahetatakse kogu tope ümber, aga väga suure tõenäosusega saame selle sama ikka sobima talle, sest raam pidi täitsa sobiv olema ja numbri võrra on see laiendatav ka. Nii et kui kõik hästi läheb, saame ükspäev jälle korralikult trenni hakata tegema... vähemalt mõneks ajaks. :)

Muud uudist hetkel pole. Võib-olla ainult see, et ma ikka aeg-ajalt avastan päris naljakaid asju, mis teevad minust sellise hobusekiiksuse inimese.
Mitu korda olen oma märkmikust lugenud sõna "KITTEL" ja esimese asjana mõtlen, et mille kuradi pärast on mul seal Patrik Kitteli nimi kirjas? Hetk hiljem tuleb muidugi meelde, et see on lihtsaks meeldetuletuseks võtta kooli labortööde jaoks valge kittel kaasa, mitte ei viita mingile koolisõitjale.
Teine asi juhtus just üleeile: sõitsin jalgrattaga talli ning lasin ühe lauge mäe pealt alla, käed lahti. Siis kuulsin aga eesoleva maha tagant kellegi murutrimmeri mürinat ja esimese reaktsioonina võtsin kiiresti jälle lenksust kinni: et äkki ehmatab. Alles hiljem taipasin, et jalgratas ju ei karda murutrimmerit. :)

3 comments:

kersti said...

:D issand kui hea

* ...Siku .. * said...

hahaha, kittel ja murutrimmel on hea :D

Kersti said...

:D ma sõitsin kunagi rattaga talli ja siis kui tuul puhus täiega vastu ja kui enam vändata ei jaksanud, hakkasin teda häälega ergutama . Siis mõne seki pärasy avastasin, et sellest ei olnud mingit kasu, sest see ju aint ratas siiski :/
XDXD