Mõnus maastik; Albatross sai uue teki ka

Käisime täna maastikul - väga mõnus oli. Ma pole ju nii tükk aega temaga maastikul käinud, kui välja arvata need 10-minutilised jalutuskäigud, mida Raikkülas peale sõitmist mahajahutsuseks tegime. Tänane oli igaljuhul hea vaheldus, ma arvan, et Albatrossile meeldis ka. Ta on isegi maastikul nüüd palju kindlam, isegi suurest kraavist tuli täitsa ilma kõhklusteta üle, seda küll käe kõrval, me igaks juhuks seljas ei läinud, arvestades seda, et Albatross ja Prex pole kunagi maastikul käies varem ühestki kraavist läbi käinud. ;) Kui ma nüüd meenutan seda, kuidas poolteist aastat tagasi tunnihobustega sarnasest kraavist pidime läbi tulema (alati rahulik ja nunnukas Games lihtsalt keeldus, hakkas ennast tagajalgadele ajama; Hesti kaotas tasakaalu ja kukkus külma vette, lisaks keeras veel ennast silla alla nii, et enam püsti ei saanud), siis ma olen täitsa uhke Albatrossi üle. :D

Ainuke asi, mida ta natuke pelgas, oli mingi kollane auto kuskil võsas. Samas, teine auto, mis meist tee peal mööda sõitis, teda üldse ei häirinud. Tegelikult ju arusaadav, mind hämmastaks samamoodi pigem kuskil metsas võsa sees seisev auto, sest see pole midagi ebatavalist, et auto tee peal on ja sõidab. ;)

Ja veel - tegime kokku neli väikest galopijuppi, kaks neist sain paremast ja kaks vasakust jalast, nagu tahtsin. Platsil näen ma vahel tükk aega vaeva, et Albatrossi vasakust jalast jooksma saada, nüüd maastikul aga võtsin täiesti sirge peal natuke painet ja läkski! Tegelikult see ainult kinnitab seda, mida ma arvasin - tema jaoks pole enam raske ennast kergesse paindesse võtta ja õigest jalast galoppi tõusta, raske on tal ainult siis, kui paine läheb liiga suureks (ehk siis volt või ring, millel sõidan, liiga väikseks), sest siis tal kaob tasakaal, vajub õlast välja ja lähebki valest jalast.
Nüüd vähemalt tean täpselt, milles probleem on. Varem ma ei osanud selle peale eriti mõeldagi, sest kõik teised hobused (tunnihobused), kellega sõitnud olen, läksid valest jalast ainult siis, kui neil õiget painet ei olnud ja sellele aitas muidugi kaasa väiksema ringi sõitmine. Albatrossi puhul on aga asi vastupidi.

Mul tänasest kahjuks pilte ei ole, aga et jutt liiga igavaks ei läheks, siis panen ühe viimaste päevade trennipildi, mis mulle meeldis, ka illustratsiooniks.
Mulle ei meeldi pildi juures, et ma ei istu absoluutselt sirgelt, kand pole all, sääred on liiga ees, üks käsi on mingi meetri jagu teisest eespool ja liiga madalal on nad ka + kole, sopane plats ja Albatrossi üldse mitte valged sokid. AGA, mulle meeldib, kuidas Albatross ise siin pildil on, see on minu arust tema puhul praegu ideaalne - taguots töötab piisavalt ja pole kuskile kõrgele üles visatud, hea kerge kontakt on, samas ei roni ta kuhugi ratsme taha (seda kommet tal üldse õnneks eriti pole) ja kukal on ilusasti kõrgeim punkt. Eesmärk olekski, et ta stabiilselt selline oleks, sinnani aga on meil veel palju tööd. ;)

Albatross sai endale uue teki ka, muuseas. Ma mõtlesin juba tükk aega, et peaks talle ühe tsipakene paksema teki ka tegema, et talviti peale trenni natukeseks peale visata, aga nüüd Manx pakkus hoopis ühte müüa , nii et probleem lahendatud. ;)


Viimasel pildil on ta nii ehmunud näoga, nagu keegi tahaks teda kohe nahka pista. Nii hullusti siiski lood ei olnud. ;)

P.S. Isegi, kui see tekk tundub mõnel pildil roosakas olevat, siis ta seda kohe kindlasti ei ole! Punane, mis punane.