Sügis = vähe platsitrenni, palju maastikut

Täna oli suhteliselt ebameeldiv ilm, kogu aeg sadas natuke midagi taevast alla, aga läksin ikkagi talli ja käisin trennis ka. Albatrossi valmis pannes läks kohe tuju heaks, sest seekord ta jälle ise üle pika aja jubedalt tahtsis uulised kätte saada. ;) Varem oli ta suuliste järgi täitsa hull, päris tihti ju andsin talle midagi koos nendega ja kui valjastega boksi läksin, siis kohe hakkas ninaga seal otsima. See nädal aga, kui temaga üks täiskasvanu sõitis, ta ilmselt kordagi valjastega midagi head kaasa ei saanud ja sellest ühest nädalast! piisas, et tema armastus suuliste vastu kadus. :P Tähendab, mingit probleemi pole olnud valjaste panemisega - ta laseb küll täiesti normaalselt panna, aga mulle meeldib, kui ta ise ka nende vastu huvi ilmutab. ;) Suvel ma ju talle nii väga tihit valjaid pähe ei pannud, et see vana komme taastuks, aga nüüd vist ikkagi mõjub. Tuju läheb täitsa heaks sellise asja peale - muidugi ta loodab mingit nänni saada, aga samas on see kinnitus, et tal midagi suuliste vastu ei saa ka olla, muidu ta nii ei teeks.

Kuna päev läbi vihma sadas, siis plats oli, nagu oodata oligi, päris märg ja sopane. Õõh, mulle ei meeldinud, Albatrossile vist ka mitte. Hoolimata sopast sain ta küll alguses korralikult liikuma ja polnud nagu hullu, aga ju tal viskas kopa ette või väsis lihtsalt ära, igatahes trenni lõpp nagu vajus natuke ära. Galopp oli üsna kohutav, ühe korra vist jäi ristlema ka. Aga oli tegelikult tunda ka, et tal natuke on raske võib-olla joosta sellisel kehvapoolsel platsil - ma siis eriti palju galoppi ei teinud ja kui tegin, siis peamiselt poolistakus. Ja proovisin hoopis lõpus sammuharjutusi, need sujusid hoopis paremini. Väike sääre eest astumine juba täitsa tuleb, kuigi paine kipub vist tsipa liiga olema, teooria järgi peaks olema vaid "kerge kuklaasetus hobuse liikumissuunast teisele poole", aga meil kipub olema natuke "raskem" kuklaasetus. ;) Aga pole hullu, me alles alustame selle õppimisega, esimene külgsuunaline liikumine ju ka, mida proovime - ta pole veel harjunud selliste asjadega.

Peale trenni nühkisin heinaga Albatrossi ilusti kuivemaks, harja ja švammiga jalad ka üle ja eriti niisama nunnutamiseks täna aega ei jäänudki. Aga homme jõuab ehk natuke rohkem.

Igatahes ma jõudsin järeldusele, et kui sügiseti nüüd tihti selline (pool)sopane plats on, siis üritan võimalikult palju hoopis maastikul käia ja seal teda liigutada (iseasi, kuidas ma peale kooli trennidesse jõuan, üksinda metsas ei käi ju) või kui platsil sõidan, siis teengi rohkem sammu- ja traavitrenni, galoppi minimaalselt. Ega selline plats hobuse jalgadele vist ka kõige soodsam pole...?