Trenn ja õunamäng

Eile oli meil uue "hooaja" neljas trennipäev. Kuna mul kipuvad jalused jälle täisistakus ära loksuma, siis jõudsin järeldusele, et põhjus võib-olla näiteks selles, et pean Albatrossi vahepeal liiga palju säärega surkima. Tal enamasti on olnud sääre peale üsna hea minek, aga nüüd Sakus sõites ta võtab natuke rahulikumalt ja siis tahab veidi tugevamat edasiajamist. Proovisin siis seekord tunni algusest kohe panna ta väiksegi surve peale korralikult liikuma - suhteliselt õnnestus ka. Natuke kehvaks läks asi siis, kui hakkasime täisistakut sõitma - alustasime ringil vasakut pidi. Iga kord, kui nurka läbi sõitsime või hobuse voldile keerasin, tegi tema mingi kahtlase liigutuse - midagi galopitõste ja kõrge traavisammu vahepealset. Tegi selle "jõnksatuse" ära ja siis edasi oli normaalne. Järgmist korda painet nõudes aga kordus sama asi - ja nii kogu aeg. Proovisin vahepeal paremat pidi painet, sellega oli kõik okei.
Kristjan soovitas siis lihtsalt veel elavalt vasakut pidi kergendatud traavi teha - lasin tal üsna vabalt joosta, siis hakkasin natuke vahepeal painutama ja poiss käitus üsna normaalselt. Peale seda oli kõik nagu jälle korras, sai mõlemat pidi rahulikult sõidetud. Ma kokkuvõttes ei teagi, mis tal täpselt alguses siis oli - varem ta pole midagi sellist teinud. Võib-olla lihtsalt häiris parasjagu miski, ei tea. Aga üle see tal läks, nii et polnud ilmselt midagi hullu. Edasi oli trennis täitsa hea, galopis tegi isegi päris ilusad tõsted. Ma endast muidugi ei räägi - traavis suudan enam-vähem ennast juba sirgelt hoida, galoppi sõites ainult siis, kui pidevalt selle peale mõtlen - aga galopitõsted! Jube. :P Ma ei saa lihtsalt seda ilma ette vajumata teha, ma ei tea mis mul viga on. Aga ma hakkan tõsiselt sellega tegelema. ;) Esmajärjekorras see, et Albatross õlast välja ei vajuks, sest muidu läheb ta valest jalast, aga peaaegu sama tähtis on, et ma ise ette ei vajuks. Võib-olla ongi sama tähtis, istak on ju kõige alus.

Hiljem, õhtu poole riputasin talle boksi nööri otsa mõned õunad. Oi, küll tal oli vahva, neid seal püüda, kahju ainult, et eriti kätte ei saanud. ;) Tegelikult sai ikka ka natuke - vahepeal aitasin ja siis vahepeal sai ta juba ise ka kätte. Ta lihtsalt ei saa aru, et kui õuna suhu saab, siis tuleb see nööri küljest ära ka hammustada. Aga talle vististi meeldis, proovime teinekordki.