Sunday, February 24, 2008

Albatross õpib elu

Albatross sai endale täna jälle saepuruboksi, õnnepäev. ;) Hoopis teine tunne on ikka viia hobune helekollasesse hästi lõhnavasse boksi, kui pruuni turba sisse. Me vedasime seda saepuru neile küll teisest Kurtna otsast kohale (okei, natuke liialdan vist, aga kaugelt ikkagi :D), aga vaev oli seda väärt.

Siis... hommikupoole käisin sõitmas, tegin hästi kergekese trenni, sammu-traavi. Vahepeal andsin teda paariks minutiks Railile ka sõita. Ma ükspäev üritasin kokku lugeda, kui palju inimesi veel peale minu Albatrossil seljas on käinud - oma 15 sain vist peaaegu kätte, kuigi suurem osa neist lihtsalt paariks minutiks selga istunud.
Mulle tuleb vahest kasuks anda Albatrossi korraks kellelegi teisele, paluda neil täisistakus traavi sõita ja siis kergendatud südamega ohata, saades teada, et "appi, kui õudne traav tal on". Järelikult pole asi ainult selles, et ma kehv ratsutaja olen, vaid ka selles, et Albatrossi vägagi liikuva selja puhul on temaga tõesti raske täisistakus ilusasti ühtlaselt kaasa minna. Aga hea kogemuse annab mulle kindlasti, kui tema seljas selle kunagi korralikult selgeks saan, siis vist peaks kõigi teistega juba lihtne olema. ;)

Eile käisin hommikul temaga paarkümmend minutit talli ümbruses ja korraks all jõe ääres jalutamas, kuigi suurema osa ajast me mitte ei jalutanud, vaid seisime: Albatross krõmpsutas üksikuid rohelisi heinakõrsi, mis ta kuskilt välja otsida suutis ja mina pildistasin teda. :) Hea tööjaotus. Hiljem käis ta Wildiga koos jooksuaias, mina jälle pildistasin. Wild tuli meile umbes nädalakeseks, peale seda sõidab Soome. Kuna ta aga linnatalli elukana pole just väga palju karjamaadel-koplites saanud vist käia, siis oli sellest väga vaimustuses. Albatross kepsutas ka paar ringi, aga siis otsustas, et tahaks tagasi tuppa saada ja tuli värava äärde mulle armsat nägu tegema.
Kõhnaks on ta nagu natuke jäänud.



Üldse viisime Albatrossi temaga välja, sest Albatross on alati olnud teiste hobuste vastu kõige sõbralikum, aga seekord pidin imestuma. Alguses nad sõbrutsesid küll, aga siis kui Alba tahtis tagasi talli saada, siis ta üldse ei sallinud, kui poni talle lähedale tuli, isegi hüppas paar korda kurja näoga Wildi poole. Kummaline vaatepilt, pole üldse Albatrossi moodi. Samas on ta viimasel ajal vaikselt muutunud küll - on vist aru saanud, et ta on ikka üsna suur ja tugev ning ei pea laskma isegi väikestel ponidel ennast käsutada või enda eest toitu ära süüa. ;) Nii et õpib enda eest välja astuma.

2 comments:

Lili said...

Hanks on ka hakanud enda eest välja astuma. Alguses oli ta selline, et kui keegi talle kurja nägu tegi, siis ta kohe tõmmas tagasi, aga nüüd on ise juba hakanud ennast maksma panema ja selle üle on mul ainult hea meel!:D

Ingrid said...

Mul on ka hea meel. ;) Peaasi, et liiga ülbeks ei lähe, mulle ikka meeldiks kui ta kõigiga enam-vähem läbi saaks.