Veidike vaheldust

Kapju sain natuke lõigata-raspeldada, aga võtsin tõesti vägaväga vähe, et poleks võimalust midagi valesti teha. Aga tal olid ka ainult vägaväga natuke liiga pikad need. Järgmine kord lasen jälle sepal teha. Igatahes pean ma omale raspli ilmselt muretsema, sest iga paari nädala tagant ju seppa ei kutsu, aga tal välimine kabjasein kasvab nii kiiresti maani välja ja siis hakkab kiiresti murenema – seda saan ise küll aeg-ajalt servi üle raspeldades ära hoida. Kapjade pikkuse poolest võib teda normaalse sagedusega värkida, aga just need servad tahaksid tihedamat hooldust.

Mingi päev, kui ma veel selga minna ei tahtnud, kartes oma põlves oleva augu jälle 100x suuremaks sõita, siis panin ta natukeseks kordele – ilma mingite abivahenditeta, ainult päitsetega, sest ma ei plaaninud otseselt kordetrenni teha, aga lasin mõlemat pidi mõned ringid ja siis mu emps sai ka proovida. :) Pärast panin ühe pisi-pisi tõkke ka, kust ta mõned korrad üle kalpsas. Vasakut pidi galopis minnes jäi seisma ja proovis eemale tõmmata paar korda. Tegelikult niisama kordel oli ta ülitubli, mitte kordagi ei blokkinud ka vasakut pidi mitte, nii et poleks vist pidanud teda tõkkele ajamagi niipidi galopis… samas pärast ikka läks ka galopis ilusasti. Paremat pidi polnud mingit probleemi. Aga ma tegin ka hästi vähe ja madalat – ta on üks kord vist varem ainult kordel hüppama pidanud ja see läks VÄGAVÄGA halvasti, lõppkokkuvõttena tõmbas ta tookord omal jala ka vastu mingit posti lõhki (rohkem kui 2 aastat tagasi) :( Seetõttu tegime hästi rahulikult ja lõpetasime hästi. :)

Eile käisime koos Egle ja Termikaga karjamaal sõitmas – see asub neil järve kaldal, nii et pole lauge, vaid ühest servast kõrgem ja teisest madalam + vahepeal on veel laiad kraavid ja künkad, nii et saab vahelduseks relfjeefsemal pinnal ka sõita. Kuna mõnes kohas oli alla kraavi minek suht järsk (vähemalt alguses mulle tundus nii), siis ma veits põdesin isegi traavis sealt alla minna, aga esimese ringi tegime Termika järgi ja läksime siiski enamasti rahulikus traavis. Edaspidi tegime ringe eri suunades ja üksinda minnes hakkas Alba ka veits kraave kõhklevalt vaatama. Aga peale paari korda harjus juba ära ja oli ok – mingit probleemi tal sellega ka ei olnud, et ta ei saa teise hobusega ninapidi koos seal olla… kuni… :D

Meil oli plaanis järgmised ringid galopis teha, aga just samal ajal tuli naabertallist Maria mingi hobusega maastikult, mööda teed, mis meie karjamaa kõrvalt läheb. Term läks juba ühes suunas galopis ja ma mõtlesin, et lähen Albatrossiga siis teises suunas, aga ta ei nõustunud – tegi paar sammu külg ees ja siis keeras hoopis otsa ümber kodu poole (ja sinna kuhupoole see võõras hobune jalutas). Väga närvi vms ta ei läinud, ilmselt lihtsalt proovis, kas saab ka teisiti… siis me natuke taidlesime, aga lõpuks saime ikkagi mindud ringile. See oli jälle väga positiivne, et kuigi Termikas sõitis mingi 50 m eespool, siis talle ta üldse ei üritanud järgi kimada vms, nt maastikul ta ikka täiega tiris edasi ja ei jäänud teistest sammugi maha. Seekord aga mul tema kiiruse kontrollimisega ei olnud kordagi probleeme, kuigi seda järsku õlaga ühele poole vajumist, siis seisma jäämist, kekslemist ja üritamist teises suunas minna tuli veel mõned korrad ette. Aga üldiselt ta lõpuks vist siiski leppis sellega, et ei saa veel mind ära koju viia ja siis edasi sujus meil hästi. :) Lõpuks polnud isegi mingit probleemi galopis neid kraave ületada – muidugi alla minnes võtsime veidi aeglasemaks (ja üles minnes tegi Alba kiirendusi :P), aga mida jubedat või ohtlikku seal küll ei olnud. Ma arvan, et selline mägedest üles-alla jooksmine tuleb talle kindlasti kasuks, kahjuks on sellist head maastikku suhteliselt raske leida, vähemalt Põhja-Eesti tallide läheduses.

Ratsastuse koha pealt ma vist seekord ei oska suurt midagi kirjutada, sest viimased trennid on pigem sellised vaheldust pakkuvad olnud, mitte mingi kõva töö ja õpetus. Aga nüüd kui u põlv jälle kannatab, siis proovime ikka edasi vaikselt ka areneda…

Kui ma nüüd selle üles laetud saan, siis tuleb siia pisike video ka me eelmisest kavaletitrennist. Mulle ei meeldi endast videosid vaadata, sest seal on kõik vead niii hästi näha, aga samas väga kasulik muidugi. Meil on veel palju õppida ja areneda (eriti minul, vaadates mu istakut teatud hetkedel), aga minu arust hobune on ikkagi palju ilusamaks läinud, võrreldes algusega. Olen jah uhke ta üle, sest ta on ju nii tubli! :)

EDIT: Nüüd laadisin selle üles ja näin, et selle kvaliteediga küll mitte midagi näha pole... aga ma kardan, et peale suurema faili üles laadimist see vana arvuti enam teadvusele ei tuleks. :P (Mu läpakas on parandusest tagasi, aga nüüd on internetijamad... :S)

Natuke mässame vahel niisama ka.