Thursday, October 22, 2009

Koolisõit

http://www.youtube.com/watch?v=8hIXGiV4N4k

See ongi ju koolisõit.

Esiteks ei mahu mulle lihtsalt pähe, kuidas keegi üldse saab tahtlikult niimoodi ratsutada.

Teiseks on väga kurb see, et nemad on need, keda austatakse ja hinnatakse. Tõenäoliselt viimane kui üks teist, kes seda videot praegu vaatavad, leiavad kindlasti, et see on jube - ma ei kahtlegi selles. Kui paljud aga ei ole mõelnud nt Edward Gali või Anky hobuseid võistlustules nähes, et jaa - see on võimas ja tahaks ka olla suuteline niimoodi sõita. Ja see on minu arust kohutav. Sõna otseses mõttes.

Vahel ei huvita lihtsalt inimesi, mis toimub väljaspool võistlusareeni - nad jätavad selle kahe silma vahele ja hindavad ainult seda, mida tol hetkel näevad. See ei loe, kui treeningu ajal ripub hobuse keel sinise ja tuimana hammaste vahelt välja ja ratsanik, olles selle lihtsalt suhu tagasi toppinud, jätkab samamoodi veel tund aega. Jah, reeglite järgi ongi nii paika pandud, aga see on ju vale. Enamasti on treeningu tulemusi ka võistlusväljakul ühel ja teisel määral näha, aga see samuti ei loe, sest hobune on efektne ja pilkupüüdev.
Ja vahel lihtsalt ei olegi teada, mis hobusega toimub, sest alati ei ole seda lihtne näha. Võib-olla väga hea silmaga ja kogenud hobuseinimene näeb seda praktiliselt alati. Mina ei näe alati, näen vahel. Need, keda see ei huvita, ei näe kunagi.

Ja põhjendus, et kui nad kõik võidavad ja teistest üle on, siis järelikult PEAB see millekski hea olema - see ei maksa mitte midagi. Ma ei tahaks MITTEMITTEMITTE kunagi kuskil tipus olla või kellelegi eeskuju näidata, kui ma niimoodi hobusega käituks.

Samuti ei ole olemas sellist asja nagu "poolrollkur või natuke hobuse ülepainutamist või vertikaali taga sõitmist ei tee ju midagi ja on vahel kasulik/hea". Sest kui sa teed seda kasvõi NATUKE, siis on järgmine samm väga lähedal ja sellest järgmine samuti ning varsti pole esialgsetel põhimõtetel enam mitte mingit väärtust. Selline sõitmine nagu videol näha, ei kao mitte kuhugi, kuni seda (või sama asja pisut tagasihoidlikumat vormi) teiste poolt aktsepteeritakse.

Veetsin mingi päev umbes poolteist tundi internetist erinevaid koolisõduvideosid vaadates selle eesmärgiga, et leida midagi HEAD. Midagi, mida ma võiks täielikult endale eeskujuks võtta, sest jah, negatiivset kriitikat ilmub igal pool liiga palju võrreldes positiivsega. Aga ma ei leidnud mitte midagi. MITTE MIDAGI, mida ma tahaks teistele näidata, et näe - sõitke nii. Ma nõustun, et mul on võib-olla ees mingi pilt ideaalratsutamisest, mida tegelikult ei eksisteeri ja ei hakkagi kunagi eksisteerima - võib-olla tõesti peab leppima natuke vähemaga, aga ma tean 100% mida ma EI taha ja see kogu eelnev postitus ning video on selle väljendamiseks.

Albatrossiga mitte otseselt seotud postitus, aga väga tähtsate teemade jaoks (mida see kindlasti on) lubab ta ehk oma blogipinda kasutada.

Siit see teema, mis mind kõige üle (taaskord) mõtlema pani. http://www.ultimatedressage.com/forums/viewtopic.php?t=171487

16 comments:

Metsapiiga said...

Seda videod poleks minusugune no"rgan"arviline tohtinud vaadata:( Muide - vaatasin moned paevad tagasi just Anky videot 2006 GP-st ja - ei meeldinud enam mitte yks raas.

Anonymous said...

Ma leidsin kunagi ammu Youtubest ühe video, mida mulle meeldib aeg-ajalt vaadata. Kurb asi on aga selles, et video on tehtud aastaid tagasi, aga põhitõed, ma loodan, on jäänud samaks *jah, lootus on lollide lohutus:D*

http://www.youtube.com/watch?v=tKbqokuTzh8 Klimke ja Ahlerich 1984nda aasta olümpial. Head vaatamist:)

Ingrid said...

Kui sa kunagi selle Annky video üles laadisid, siis kohe mõtlesin, et tahaks midagi kirjutada. :P Aga ei kirjutanud ja võib-olla oligi hea. Sest tegelikult ei saa inimesele öelda, et näe - see sõit, mis sulle nii meeldib, pole tegelikult suurt midagi väärt. Mõtet on asjal siis, kui mujalt juurde saadud teadmiste ja kogemuste põhjal ise hakatakse seda märkama, sest ainult siis on võimalik sellest ka tõesti aru saada.

Hoopis vastupidine (ja seekord hoopis minu kohta käiv), aga jälle väga hea näida on see sama Ahlerichi video. See on vist kogu maailma ratsaspordi klassikalise koolisõidu etalonsõit - see, mida tuuakse alati üheks parimaks eeskujuks ja seda videot olen ise ka kümneid kordi vaadanud. Ma näen seal videos superilusaid traavipikendusi ja väga hea tunnetusega ja efektiivset ratsanikku, kena hoiakuga hobust, AGA samas hobuse kiirustamist traavis mõnes kohas, paar kohmakat üleminekut ning mõnel hetkel piafee ja passaaži ajal on ka selle hobuse pea silmanähtavalt vertikaali taga.

Ma saan aru, et see ongi vb see liigne ideaalsuse poole püüdlemine, aga püüdlema ju peab! Ja ma ei väida, et need nimetatud asjad nüüd olidki tema sõitmise juures halvad (mul poleks lihtsalt julgust vist sellise mainega sõidu kohta midagi halba öelda :P ), aga need on lihtsalt need väiksed detailid, mida inimesed märkavad - ühed ühte, teised teist asja. See käib täpselt samamoodi nii positiivsete kui negatiivsete näidete kohta.

Klimke treenimisviis läheb peaaegu kõiges sellega kokku, mis mulle meeldiks - aga kõike seda ei suuda ma kahjuks selle video pealt näha.
Samamoodi on rollkuriharrastajate treeningus nii palju seda, mis mulle (või ükskõik kellele) vastumeelne on, aga võistluspildist seda kõike ei näe. Ja sinna ei saagi vist midagi parata.

Õnneks suuremas osas on ikkagi võimalik võistluste taga näha treeningut ning kui seda ükskord ka arvesse võtma hakataks, siis võiks olukord palju parem olla.

Anonymous said...

Olen paaril suurvõistlusel istunud eelkõige soojendusplatsi ääres ja pilti jälginud. Ka tipus on kaks koolisõitu, see klassika ei ole kusagile kadunud. Sportlane peab aga jahtima tulemusi ning KS-s on kohtunike sõna määrav. Ja Windsoris ütlesid nad ülima selgusega "yess" selliste sinikeeletreeningu tulemustele. Minu arvates ei saa tipp-sportlane siin palju muuta aga ega ma ei tea ka kes saaks. Vahest ainult meie pealtvaatajatena oma hinnangut selgelt välja öeldes.

Ingrid said...

Jah, tippsportlaste jaoks on enamasti siiski tulemuste saavutamine kõigest muust tähtsam, ka hobuse heaolust. Need, kes pole valmis hobuse heaolu ohverdama, need tänapäeval ilmselt päris tippu lihtsalt ei jõuagi (kui, siis väga harva).
Kasu oleks sellest, kui oma suhtumist muudaks kohtunikud ning loomulikult ka pealtvaatajad! Kohtunikel on küll kõige suurem roll selles, kuidas seal tipus hobuseid treenitakse, samas teisest küljest on nemad samamoodi sõltuvad pealtvaatajatest nagu sportlased sõltuvad kohtunikest. Nii et kokkuvõttes on tõesti just pealtvaatajate ja koolisõiduhuviliste arvamusel (ja selle avaldamisel) väga suur roll.

Ma ise kahjuks rahvusvahelistel suurvõistlustel pole kunagi viibinud, aga mulle on jäänud mulje, et seda klassikalist poolt on sinna ikka ääretult vähe jäänud. Loomulikult ei tegele kõik sellisel tasemel rollkuriga, nagu mu välja toodud näited, aga kõik, mis pole rollkur ei ole sugugi ju klassikaline.

Äkki oskad sa öelda nt mõned nimed, kes sinu arvates selle klassikalise poole peale kuuluvad. Mina tean ehk mõnda üksikut, kuid paar võistlejat mitmekümne kohta on siiski VÄGAVÄGA vähe. Võib-olla tõesti eksin ja asi pole nii lootusetu. Hea meelega kuulan kellegi arvamust, kel isiklikult selles teemas natuke rohkem kogemust on, kasvõi soojendusplatsi kõrval istumise näol ;).

Anonymous said...

Kyra Kyrklund on esimene klassikalise poole esindaja, kes meenub. Ja...ega rohkem esimese hooga ei meenugi...Keda sa ise teaksid nimetada?

Anonymous said...

Kyra võib küll seda oma jutus olla, kuid sõit näitab ikkagi midagi muud...

Anonymous said...

Klaus Balkenohli õpilased (hetkel näit.Peter Steffens), Isabel Werth. Hubertus Schmidt. Ilmselt on aga väljaõppe küsimus keerulisem kui "rollkur ei või ja".

Ingrid said...

Mina oskaksin välja tuua nt Ingrid Klimke, kelle põhiala on hoopis kolmevõistlus.

Isabell Werthi kohta on mul jällegi väga vastupidine arvamus.

Muidugi on treeniingu taga palju rohkem, kui ainut rollkuri küsimus. See on lihtsalt üks mitteklassikaline treenimisviis. Teine, mida sageli näha võib, on selline, kus hobuse kael ja pea on just liiga kõrgel antud treeningstaadiumi jaoks ning kaelalihased lühendatud ja pinges - vastupidine rollkurile, kuid kaugeltki mitte klassikaline.

Kyra kohta pidi kuskil (võib-olla isegi Soomes? ei mäleta täpselt) olema ütlus, et tehke nii nagu ta ütleb, mitte nii nagu ta ratsutab. :P
Ühe treeneri õpilasi ei saa ka kõiki ühte patta panna (sellesama video ratsutaja õppis ka 4 aastat Kyra käe all - vaevalt, et talle seal sellist asja õpetati), kuigi enamasti muidugi kasvavad õpilased oma treenerite meetodite järgi, jah.

Kerttu said...

Aga mida arvate Laura Bechtolsheimerist?
Mulle tundub üsna sümpaante ;)

Anonymous said...

Mulle ka - sõidus ei ole seda tapvat pinget, mille taga võib aimata vaieldavaid treeningmeetodeid.

MEXICAN said...

Mina ei tea just koolisõidust palju, aga vot see video oli lihtsalt liigagi räige. Kõik ülejäänud inimesed vaatasid ka videos üsna ehmunud pilkudega seda ratsanikku .

Minul on nii kahju, et inimesed suudavad välja leiutada igasuguseid vigureid, millega ikka lihtsamalt hobuse üle kontrolli saada.
Kõik võiksid ju võistelda tavaliste trenslitega jms.
See oleks üsna võrdne :)

Anonymous said...

Peaks mainima, et väga mõnus arutelu on siia tekkinud:) Igal ühel on oma arvamus, aga keegi ei ole kaklema läinud ega midagi. Rohkem võiks selliseid arutelusid olla ja toimuda;)

Ingrid said...

Laura Bechtolsheimer on vist ka nüüd Balkenholi õpilane, nii palju kui ma aru olen saanud.
Jällegi - kas nüüd just päris klassikaline, aga kindlasti hobusõbralikum treening, kui paljudel teistel.

Selle üle annab ka muidugi vaielda, kas 100% klassikaline on tõesti parim ja ainuke õige lahendus - võimalik, et mingid sorti muudatused on ka kasulikud ka hobuse seisukohalt. Ma pole piisavalt asjatundja selleks, et seda võiksin hinnata, lihtsalt suurem osa tänapäevaks kasutusele võetud muudatustest ei tundu mulle kuigi positiivsed. See ei tähenda, et vaieldamatult KÕIK pisut alternatiivsed variandid alati halvad on.

Selliseid arutelusid võiks rohkemgi olla - see sõltub täiesti ainult kirjutajatest endast, kas nad väljendavad oma arvamust neutraalselt või vastandavad seda vaenulikult teiste omaga. ;)

Anonymous said...

Mõiste "klassikaline" ei ole tõesti kõige õigem - klassikat on ju ka igasugust. Ilmselt mõtleme seda sõna kasutades aga kõik siiski ühte ja sama ehk neid meetodeid, mis on ajas kinnitust leidnud ja õpikutesse jõudnud. Need on võtted, mille üle saab ka laiemalt arutada. Sinikeeleratsanikud oma treeningvõtteid aga kirja panema ei kiirusta. Seetõttu ei saa kõrvalseisjad neid ka objektiivselt analüüsida. Võtted on uuenduslikud ja kindlasti on neis ka midagi positiivset, kuid piisavalt infot nende kohta saame vahest alles 10 aasta pärast.

Ingrid said...

http://www.ipetitions.com/petition/antiHF/

Sel leheküljel saab alla kirjutada avaldusele, milles palutakse FEI-l keelustada rollkuri kasutamine võistlustel, k.a. soojendusplatsil.

Kui keegi arvab, et me peaks tegelema ainult oma probleemidega siin Eestis või et sellest nagunii kasu pole, siis arvaku nii. Mina usun, et see otsus mõjutab ratsasporti kogu maailmas ja tahaksin toetada neid, kes vähemalt püüavad midagi ses osas muuta. Ehk kunagi siiski õnnestub?