Peale pikka puhkust

Eile ei julgenud ma oma tervise huvides peale 5-päevalist pausi ratsutama minna. Plaan oli esialgu olemas, aga juba puhastades ja valmis pannes oli mul vahekäigus üks väga elevil tüüp, seega loobusin. Platsile minek oli kohati ohtlik, sest kuskil oli vaip lume peal maas.. kuskil oli mingi puulatt, mida seal varem ei olnud... maneeži väravat piirav nöör oli küll seal, kus ta alati olnud on, aga ega see teda vähem hrimuäratavaks ei teinud... :)
Esimesed 10 minutit olid täis igasugu võimalikke trikke, mida Albatross sooritada suutis. Järgmised 10 minutit tegin üht- ja teistpidi natuke külgratsmetega traavis kordet, kusjuures vasakutpidi võttis ta paremini kontakti. Ei saa mina enam tal neist pooltest aru - seda tean, et ta igatpidi väga kõver on, aga ei suuda aru saada, miks tal nii ebaloogiliselt osa asju paremale ja teine osa vasakule joostes paremad on. Ma alati proovin enda jaoks leida sellele mingit põhjendust ning olen juba üsna osav - nii osav, et kui tal mõne harjutuse juures see "kergem külg" järsku vahetuma peaks, suudaksin selle ka teistpidi hästi ära seletada, musta valgeks ühesõnaga. Nii et ma oskan Albatrossi käitumist päris hästi lahti seletada, kuigi mul tegelikult pole tõelistest põhjustest õrna aimugi. Natuke kehv variant.

Viimased 10 minutit, või ka natuke rohkem, mässasime niisama käekõrval, selleks ajaks ta oli juba rahu ise. Ta ei oska enam korralikult õlaga eest ära astuda, nagu paindele vastupidises suunas. Kummaline... kunagi õpetasin ja siis oskas küll väga ilusasti, ma ei uskunud, et hobune midagi niimoodi ära unustada suudab. Ja ta ei tahtnud alguses pihta ka üldse saada, mida ma temalt soovin. Vaikselt ikka tuli midagi välja lõpuks.

Raspeldasin tal kabjad ka üle - FINALLY hakkab vist see paha-vastik kabjalõhe tal tagumisest vasakust välja kasvama. Loodan, et ma nüüd oma rõõmustamisega seda ära ei sõnu. Aga peale mitut aastat... oleks ka aeg. Ma olen nüüd küll hoolikalt ise raspeldanud regulaarselt ja vajadusel lasknud tal lõigata ka servi (see mul endal ei tule hästi välja ja seetõttu ei julge ka eriti), nii et kui see lõhe sellise hoolduse peale ka välja ei kasvaks, siis... ta jääkski sinna vist igaveseks. Muidu kabjad on tal minu meelest ilusad ja korralikud praegu.

Täna ratsutasin ka. Enne lasin hästi natukeseks kordele. TÄIESTI ilma põhjuseta ta täna isegi ringi ei hüpanud. Küll aga kartis ja vahtis kõiki nurki kümnekordselt võrreldes tavalisega, nii et oli üsna kange eest ja vahepeal äkilisemate liigutustega tõmbas eemale kah neist kollinurkadest. Aegamööda siiski asi paranes, kehast läks mõnusaks ja pehmemaks. Täna (taas?)avastasin, et nii töö- kui keskmises traavis saab temaga eest mõnusalt ühtlaselt kontatki hoida ning kui järgi anda ratset, siis ta sirutab ja otsib küll kenasti kontakti. Kui aga tahaks natuke kokku võtta ja koondada, st tagant siiski peale sõita, aga mitte niipalju edasi lasta, siis kipub ta suust ja kaelast vääga jäigaks minema. Keharaskuse abil on lihtsam ja parem teda kokku võtta, kui ratsme abiga. Muidugi, asi peakski eelkõige toimuma istmikuga ja ratse peaks vaid abistama, aga see ei ole ka hea, kui ma ratsmega mitte midagi mõjutada ei saa. Pealegi võivad istakuga antud märguanded teatud juhtudel ilma ratsme koostööta arusaamatuks jääda.
Probleem on just koondamises, sest nt traavist sammu võttes seda probleemi ei ole - muidugi aitan ka seal kehaga kaasa, aga tunnen, et ka kõige väiksemale ratsmemärguandele reageerib ta kiiresti ja pehmelt. Aga kui allüürisiseselt nõuda teda rohkem enda alla ja kokku, siis läheb asi segaseks. Tõenäoliselt on see üheaegne edasi sõitmine ja eest hoidmine, mis teda segadusse ajab (sest tõsi küll, nt sammu võttes ma praegu kuigi palju säärt ei kasuta... üleminekud pole ka just superpuhtad seetõttu) - ma üritan küll võimalikult vähehaaval ja kergelt seda talle selgeks teha, aga ei õnnestu.

Ma tõesti vajan seda blogi, et saaksin kirja panna, mis ma ise arvan ja mõtlen trennide kohta, et meelest ei läheks. Mul on nii kahju, et te (kesiganes seda blogi veel loevad) leiate siit alatihti eest üliigava seosusetu jutu mingite detailide kohta meie trennist, aga ma pean seda kuhugi kirjutama... Muidu on veel raskem hakkama saada.