Friday, February 19, 2010

My horse is my challenge

Üks päev ta jäi galopis jälle vasakule ratsmele niiii tuimaks, ükskõik kummale poole sõites. Vasakule minnes ta ei tahtnud end väga painutada, sääre peale läks ainult kiiremaks või vajus õlaga välja. Paremale sõites ei saanud teda kehast sirgeks, samuti ei saanud kokkuvõtmiseks välimist ratset kasutada (aga see pole suurim probleem, seda saab istakuga enam-vähem piisavalt mõjutada).
Eile tegin palju üleminekuid sammus, traavis, galopis. Natuke aitasid need teda pehmemaks, aga väga hea siiski polnud. Kui vahepeal rohkem traavi tegin, külgliikumisi jms, siis läks paremaks ning seejärel oli galopp ka hästi hea ja kerge. Ning peale üleminekut galopist traavi tegi ta nii ilusaid samme - rütm oli rahulik ja ühtlane, aga samm pikk ja väga kerge oli istuda. Kahjuks suutis ta seda säilitada ainult natuke aega, vahel ühe pike sirge, teinekord pool ringi, aga mitte rohkem. Siis läks samm jälle lühemaks ja põntsuvamaks. Ei tea, kas see on nö galopist allesjäänud energia, mille abil ta selle lühikese jupi suudab nii hästi läbida, või on see hoopis minu kehv istak, mis takistab tal seda head liikumist säilitada...? Samas kui ta parasjagu ilusasti liigub, siis on mul endal seal 100x kergem istuda ja oletan, et hobusel peaks ka mugavam olema.

Albatrossiga on niinii raske ilusasti ja õigesti sõita - minu jaoks vähemalt. Võrreldes mõne noorega, kes midagi veel tegelikult ei oska, aga vastab alati nii nagu sa temast ootad (kui just liiga palju ei oota). Aga kui väga tahta, siis saame ikka hakkama. Kunagi ei saa ju olla liiga palju positiivsust? :)

Peale trenni käisin lausa teeäärsel põllul temaga jalutamas - polegi vist nii kaugel varem üksi käinud (mitte et see väga kaugel oleks :P, umbes 5 minutit jalutada). Silopallid olid taas jubedad, aga tulime nendega siiski toime. Väikse jupi traavi tegime isegi. Tagasi tulles keskendusin sellele, et kogu aeg hoida ratsmetega ühtlast kontakti. Loomulikult üksinda sellises kohas kõndides ta tahtis palju ringi vaadata ja pea liikus üsna kiiresti ühele ja teisele poole, üles ja alla - väga raske oli pidevalt kontakti hoida, kuigi ma keskendusin ainult sellele. Jõudsin järeldusele, et ma võin vahel teda ikka päris korralikult suust rapsida, sest see kontaktihoidmine ei tule mul iseenesest, ilma mõtlemata. Suust rapsida selles suhtes, et mina võin oma käed täiesti paigal hoida, aga kui iga millimeetrit talle ratsmega ei järgne, siis oma pea liigutamisega tingib ta kogu aeg kontakti kaotamise, misjärel kuhugi teisele poole vaadates saab jälle suulistega järsku (piisavalt kõvasti, et tekitada ebamugavust) vastu suunurki.
Ma vaatan ka nüüd (noh, juba mõnda aega) hoopis teise pilguga hobuseid-ratsanikke, kellel ratse tihti korraks lõdvaks läheb. Probleem ei ole selles, et hobuse üle kaoks nendel hetkedel kontroll, vaid selles, et iga kord taas kontakti luues on see hobusele ebamugav, kui mitte valus. Kahju, et ma ise üks neist olen: halbadest harjumustest on keeruline vabaneda.

Ja üks mõte, mida ma tingimata PEAN alati meeles hoidma - kui hobune on  väga energiline või isegi veidi närviline millegipärast, siis mitte ainult mõelda sellele, et teda rahustada (mitte, et peakski nüüd meelega hoidma hobust närvilisena), aga proovida seda ära kasutada hea liikumise ja impulsi saamiseks. Kui Albatross miskipärast väga energiat täis on, siis mingi hetkeni on ta kramplik, aga vahel, kui ma ta ka ennast jälgima saan panna, tulevad sellistest päevadest kõige paremad trennid. Ei pea hobuses seda energiat ise tekitama, vaid ainult õigesse kohta juhtima.
See on keeruline, kui ta tõesti kangeks muutub, midagi kramplikult vahtima jääb vms, aga vahel võib asi ka selles olla, et ma ise ei mõtle nö õiges suunas. Nagu kõige muu puhul on lihtsam hobuse mittesoovitud käitumine asendada millegi muuga, kui et halba käitumist keelata või proovida eemaldada.

3 comments:

Ruudu said...

Kusjuures meil on ka mõnes mõttes veel paremad trennid,kui Possu on energlisem/närvilisem :)

Triin said...

Ma saan koolisõiduvõistlustel paremaid punkte, kui hobune passib ja mulle tundub jäik :D Ju siis kõrvalt näeb efektsem välja selle võrra :) See ühe ratsme asi galopis on tuttav värk, meil on selleks parem ratse. Meil aitab see, kui ma ennast ja enda märguandeid paremini jälgin, tasakaalu korrigeerin ja liiga palju seda "tuima ratset" ei kasuta. Sammus-traavis ei paista see probleem väljagi, kuid tegelt põhialustega töötamine siiski aitab.

Ingrid said...

Ma üritan ka võimalikult vähe seda tuima ratset kasutada - see toimib siis, kui ta kõigele muule superhästi reageerib (mistõttu põhialustega töötamine ilmselt otseselt aitabki), aga kui kuskilt veel midagi nihu hakkab minema, siis on kõik juhtimisvõtted vaja aktiivselt kasutusele võtta ja oleks tore, kui ma saaks seda teha. :D