Sunday, February 14, 2010

Vahelduseks jälle maastikul

Ma natuke kirjutan siis.

Täna käisime maastikul. Väga hea oli, ammu oleks pidanud ühe sellise tiiru tegema. Olengi oma trennide mitmekesiseks muutmise vahepeal ära unustanud, aga see on natuke ka tema vigastusteperioodist tingitud. Täna igatahes sai siis uitamas käidud ja on tulnud isu mingi päev ka natuke hüpata. :)

Maastikul on super galoppi teha. Maneežis tuleb alati sein ette enne, kui vaja, ja raske on suure hobusega mõnusat rütmi kätte saada. Kui keegi liiga kaugel ees oli, tundis ta küll vajadust järgi rutata, aga enamus ajast oli hästi mõnus. :) Traavis ta suhtub natuke rahulikumalt sellesse, kui päris teiste ninas või sabas ei sõida, proovisin nalja pärast ka õlgu ja taguotsa mõlemale poole vahepeal sisse küsida, täitsa toimis. Selle painde suunas liikumise (nagu küljendamine või tagumik sees) sai ta nende paari sammutrenniga, mis tegime, päris hästi selgeks. Või noh, mitte selgeks, aga põhimõtte tabas ära ja nüüd on juba lihtsam edasi seda arendada. Enamus ajast ratsutasime ühel külavaheteel, kuhu oli piisavalt lund sadanud, nii et oli pehme ja mitte liiga libe. Ühe pikema jupi tulime ka mööda põldu, aga seda peamiselt sammus, sest lumi oli seal trenni tegemiseks ikka juba liiiiga sügav.

Platsitrennides on jälle olnud ka toredaid hetki, aga midagi väga huvitavat praegu välja tuua ei oska. Loodan, et nüüd ära ei sõnu, aga galopp üleüldiselt on natukene edasi arenenud. Kui varem oli hea galopp trennis nagu mingi pühadeime, mis ilmutab end väga harva, siis nüüd juhtub seda sagedamini ja päris katastroofiliste trennide arv (galopi koha pealt siis) on samuti langenud. Väga stabiilne või mõnus see veel pole, aga mingisse suunda liigume ja pean hetkel sellega rahul olema.

Selline lugu ka, et kui ma Albatrossi karjamaalt ära tooma lähen, siis ta kaugelt juba vaatab minu poole, vahel aga on teinud mõned sammud kuhugi külje poole nagu tahaks ära minna vms, aga kuna ma olen juba suht lähedal ja natuke kiirendan sammu, siis ikka seisma jäänud ja oodanud. Nüüd on aga paar korda juhtunud, et ma olen alles üpris kaugel, kui ta liikuma hakkab, ja ei saa suurt midagi teha, aga... Albatross tegi ümberpööramiseks kohapeal hoopis sellise väikese ringikese (mistõttu algul tundus, et ta eemale liigub) ja siis jalutas mulle pisut vastu. :) Üllatus.

Koolisõidusõpradele ja -hobustele ei ole aga see aasta väga rõõmsalt alanud, täna lõppes õnnetult trakeeni täku Gribaldi elu. Temalt on saadud suurepäraseid järglaseid ja täkk ise oli üks kõige ilusamaid hobuseid, keda ma tean! Tõeliselt kurb uudis...
Gribaldi "retirement show" ja Edward Gal viimast korda tema seljas kõigest 9 päeva tagasi:
http://www.youtube.com/watch?v=gnI0HlY8iMw

No comments: