Albatross ja teised hobutegelased

Nawww, ma juba igatsen Albatrossi. Kuigi ma hetkel ei ratsuta, siis vahin vähemalt võimalikult palju teiste sõitmist ja trenne (homme saan jälle Branderupi juurde kaasa, jee) ja suur motivatsioonitõus on jälle nagu alati Taanis käies. Natuke uusi ideid, natuke vanu teadmisi meelde tuletatud ja suuuur isu Albatrossiga kõike katsetada. Kuigi jah.. praegu seisuga tundub, et minu hobuse selga jõudmiseni läheb ikka... tükk aega. Esialgu lootsin (natuke naiivselt võib-olla jah, aga lootsin ikka), et paar nädalat ja asi korras, aga, aga, aga, tundub et päris nii lihtsalt ei lähe. Tundub, et on alanud minu 6-aastase ratsutamisajaloo kõige pikem paus. Pshhhhhhhhh.

Aga ma loodan siiski, et üsna varsti peale Eestisse tagasitulekut saan temaga vähemalt kordetööd alustada veidi - siis saabki natuke taas vormi ette valmistada ratsutamiseks, sest ligi kuu aega puhkust võib juba täitsa üht-teist muuta. Loodetavasti ta on nüüd külgratsmete teemast aru saanud ja ehk saab nende abil ta vaikselt ja lõdvalt taas tööle panna, siis vaatab edasi. Maatööd võiks ka lõpmatuseni teha, aga seda vist ühe käega eriti efektiivselt läbi viia ei saa. Aga alati saab ka niisama mängida ja ringi joosta ja lollusi teha, nii et küll me miskit huvitavat leiame. :)

Ooooootan.