Albatross ja teised hobutegelased

Selle aasta tallielu ei ole just väga paljutõotavalt alanud - esimest korda täna talli minnes ootasid mind ees kaks vigast hobust. Jessss...

Albatross on endal lõuaaluse päris korralikult puruks tõmmanud - aga tundus, et õmmelda seda väga ei saa/pole mõtet, seega loputasin/puhastasin/desinfitseerisin nii korralikult kui sain ja loodetavasti hakkab iseenesest paranema. Järjekordne "sõjaarm" jääb sellest küll ilmselt (kuigi ma pole väga kindel, kas see sõjaga seotud on). Väga kurb igatahes.

S. lonkab väheke, ei tea miks. Tal on prei ka, aga ei usu, et see lonkamise põhjuseks on. Prei on paari korra ravimise järel tunduvalt paremaks läinud - täna tulid peale sooja veega leotamist ligi pooled koorikud ainult õrna hõõrumise peale ära, mingeid haavandeid ega midagi enam all polnud. Ning see jalg, mida ta lonkab, on ainuke pealtnäha preivaba jalg tal.

Prei on küll maailma tüütuim asi, aga see aasta ma veel selle kohta väga kurta ei saa. Kui Albatrossi suve lõpul tekkinud preiga igapäevaselt tegelesin, siis see taandus ja ei tulnud ka nüüd sopaste ilmadega tagasi (võiks samamoodi jätkuda). Ja S.-le küll pori hästi ei mõjunud, aga seniste kogemuste põhjal on vähemalt tema prei tunduvalt kergemini ravile alluv, kui eelmiste ohvrite puhul.

Aga vaadake siis parem SIIT, kuidas tüübid (veel katki ei olnud) ja ühel ilusal detsembripäeval maneežis mängisid. :) Mul tundus, et neile meeldis...