Friday, May 18, 2012

I'm forever keeping my angel close....

Kaks nädalat tagasi oli mul tõsine plaan teha Kilgi tallides Albatrossiga meie esimene L-skeemi start.
Täna aga ei tea ma, kas mu maailma parim hobune üldse kunagi nii terveks saab, et temaga veel ratsutada oleks võimalik. Elu muutub kiiresti, või mis?

Aga kuna ta on siiski minu Albatross ja tõesti kavatsen teha tema jaoks kõik, mis mul võimalik - siis üritan mitte kaotada lootust ja usun, et maailma parimatele antakse ju ometi veel üks võimalus, või vähemalt pool! Ma võin otsida omale teisi hobuseid ratsutamiseks ja võistlemiseks ja kõigeks muuks, aga miski ei teeks mind õnnelikumaks, kui näha Albatrossi tulevikus kasvõi lihtsalt karjamaal rõõmsalt sõpradega mängimas ja rohtu söömas... Täpselt nii nagu täna, selle pildi peal:





Väga õnnetus olekus kabjaliiges on siis see, mis meile suuri muresid tekitab... Ühtlasi vastus mind aastaid painanud küsimusele, et miks Albatross ratsutades kõver on. Sain siis lõpuks teada. Sain teada, et mu hobusel ei ole kunagi olnud mitte midagi viga peale selle, et ta lihtsalt üritas kogu see aeg mitte kanda raskust jalal, mis seda ei kannatanud. Ma teadsin ju kogu aeg, et mingi põhjus peab olema... kui ta oleks mulle ainult osanud seda selgemalt öelda, või mina selgemalt teda kuulata.

Õnneks on longet praegu näha ainult traavis, mitte sammus, ja vähemalt Albatross ise ei tundu väga õnnetu - lükkab mind ninaga mööda maneeži ringi, kui jalutamas käime. :) Niiniiniiväga loodan, et süstid ja muud abinõud suudavad tema olukorda väheke parandada, aga eks ainult aeg näitab seda.

6 comments:

Maris said...

No worries. Olles hobuseomanik kelle KÕIk hobused on olnud vigased ning viimane lonkas 1.5 aastat jutti ning ma ei lootnud enam midagi kui aus olla, siis hobused on imelised loomad, kes suudavad meid vahest ikka üllatada. Ole positiivne ja küll ravi ning aeg teevad oma töö :)

Helina said...

Jõudu!

Heli said...

Minu lootusetute diagnoosidega hobud on siiani elu ja tervise juures. Theoga on plaanis sporti siirududa. Seega, kõik on ikkagi võimalik. Aeg on tõesti parim ravi.

Liidia said...

See ei ole hea uudis. Aga nagu eelmisedki - vahel on aeg tõesti parim ravim. Jõudu ja lootust!

Ingrid said...

Albatrossi lonke põhjus on teada ja diagnoos on samuti üsna lootusetu...

Aga aitäh teile, ja loodan tõesti parimat!

Anonymous said...

Soovin ka kiiret paranemist!!!