Katkine hobune

Nüüd läheb natuke ikka nihu, enne oli nii külm, et midagi väga teha ei kannatanud, ja nüüd on keegi Albatrossi ära ka lõhkunud. :(

Kolmapäev - plaanisin kerget trenni, aga tagajalal, kuskil põlve ja kanna vahel oli mingi vastik haav, juba üsna kinnine, aga väga mõnus ei näinud välja, ümbert oli ka pisut paistes ja valus. Karjamaal nägin teda küll traavimas korraks, ei paistnud lonkavat, aga trenni ka ei hakanud ju tegema. Puhastasin selle siis veel ära, nii palju kui sai, andsin süüa, ja muud midagi.

Neljapäeval - plaanisin veel kergemat trenni, kasvõi natuke jalutamist, kui tal jalg kehvemaks pole läinud. Ei olnud kehvem, parem oli, aga uus jama ka... Keegi oli läbi karjuste jooksnud, nii et täkk pääses suurde karja, ja see täkk on väääga kuri kõikide hobuste vastu, pole harjunud ka ju teistega. Suurem sõda oli neil väikese ponitäkuga, kes teistega koos karjas käib, aga Albatross oli ka ilmselt talle korraks ette jäänud, seega kaks pikka verist triipu ja üks natuke lühem haav olid kõhul... :( Seal midagi väga puhastada ei olnud, ainult karvu üritasin ümbert ära lõigata, et need sinna sisse ei ujuks. Desinfitseerivat sprayd peale ja ehk saab korda, need ei paistnud sügavad, lihtsalt kole oli vaadata.

Mõlemal päeval Albatross käitus nii ilusasti. Sain aru küll, et tal on valus, kui ma seal mässan, ja eest üritas ära niheleda vahepeal, kuid mitte mingit äsamist ega tigetsemist... Kui kõhtu tohterdasin, siis keeras küll kaela kahekorra ja kompas mind ninaga, et hei! ära tee, valus! Võimaluse piires üritasin teda kuulda võtta ka ja kui väga paha oli, siis vahepeal jätsin pausi sisse, patsutasin ja kiitsin hoopis, kui tubli ta on, et ära kannatab sellist asja. :)

Nädalavahetusel ta siis paraneb nüüd natuke ja loodetavasti rohkem õnnetusi kaela ei tõmba. Eks siis näis, kuidas järgmine nädal jätkame...