Thursday, January 7, 2010

Uuel aastal uue hooga

Ma olen oma lubadust ilusasti pidanud ja trenn käib hoogsalt. :) 5 päeva olen järjest käinud, homme ka (kuigi kavatsen midagi kerget teha) ja siis saab vaene hobune lõpuks ühe puhkepäeva. Tegelikult nii hullusti ka pole, ma ju ei raatsi/viitsi teda kunagi väga ära väsitada trennides, seega on ta koormust saanud parasjagu.
Paar korda oleme põllul enne trenni soojendamas käinud, Albatross juhthobuse rollis ja me saame täitsa hästi hakkama. :) Ta on lihtsalt nii armsa iseloomuga, et isegi kui ta midagi kardab, siis ilusa (aga noh, ikkagi konkreetse) palumise peale on ikka nõus ennast "ohtu" panema. Mõned teised hobused ei karda suurt midagi, aga kui nad millegipärast ühel hetkel edasi otsustavad MITTE minna, siis on neid raske ümber veenda.

Sellega seoses üks video: http://www.topdressage.tv/phpBB3/viewtopic.php?f=10&t=445
Mulle niiiiiiiiiiiiiii meeldis see klipp, sest hobune käitus suures osas nii nagu Albatross sellises kohas käituda võiks (kuigi ega ma kindlalt ei tea ju) ja ratsanik käitus üsna täpselt nii, nagu mina sellises olukorras käituda tahaks. Sõitis edasi kui vaja ja andis järgi kui vaja ja... ühesõnaga oli nii tore vaadata. Ma ei pea silmas üldse seda, milline see sõit lõpuks tuli või kui hea hobusega tegemist oli, aga just see kartmise teema...
Ma ei saa iialgi aru inimestest, kes hirmul hobust karistavad, see on lihtsalt rumal käitumine. Isegi "rollkuri-ratsanikud" suudavad sellises olukorras mõistlikult tegutseda! :P

Albatrossile panin mingi päev traavikavalette. Ma teadsin, et ilma treeneri/abistajata maas on see üsna lootusetu ettevõtmine temasuguse kobistaja puhul, aga noh... Ütleme nii, et jah, tulin päris mitu-mitu korda trenni jooksul hobuse seljast alla, et neid jälle paika sättida. :P Aga mul seekord oli natuke selleks viitsimist vähemalt. Ja mida edasi, seda paremini ikkagi läks. Kõige rohkem tegelikult keskendusin sellele, et ma saaks ta igalt poolt kavalettidele sirgelt peale sõidetud (st suurema või väiksema kaare pealt, või juba maneeži servast alates otse) ja et ta jääks lõdvestunuks, hoiaks kontakti jms. See eesmärk sai vähemalt täidetud.
Kui kellelgi peaks mõni hea nõuanne olema, ka siiss on mõnda nippi või head harjutust, millega saaks hobuse rohkem oma jalge ette vaatama ja jalgu tõstma? Ma tean, et peaksin seda lihtsalt rohkem ja tihedamini tegema, eks ta siis õpiks ja harjuks rohkem. Kui juba pisikesed hüpped on (galopis siis enamasti), on asi hoopis teine, aga just nende lattide ja kavalettidega... ta lihtsalt ei pööra neile eriti tähelepanu

Täna tegin platsil lihtsalt palju üleminekuid, alguses sammu-traavi vahel, pärast kordamööda traav-galopp ja traav-keskmine traav. Alguses paar korda tahtsis keskmise asemel galoppi minna, ma pole niimoodi konkreetselt harjutanud varem, ja siis ta lihtsalt sai valesti aru - peale paari eksimist aga tegi edasi alati õigesti. Mulle tundus, et need üleminekud aitasid natuke galoppi ka paremaks. Arvasin, et mul pole mõtet enne hakata galopis väga palju üleminekuid nõudma, kui ta isegi ühtlase galopi korral ei suutnud eriti lõdvestunud olla, aga jällegi - võib-olla peangi just midagi muutma ja teistmoodi proovima.

2 comments:

ツNöpsu♥ said...

Jaa, tõepoolest, väga super video! Tõeliselt hea näide sellest, kuidas peaks tegelikult sellises olukorras toimima. Mõnus oli vaadata, kuidas ratsanik ikkagi mõtles ka hobuse peale, mitte ainult sellele, et tuleks võit. Vähemalt mina sain sellest küll niimoodi aru!
P.S. Ja mulle nii meeldivad su postitused. Alati ootan ja loen huviga :)

Ingrid said...

Jah, ning tegelikult on ka võiduvõimalused nii antud hetkel kui ka tulevikus tunduvalt suuremad, kui suudetakse hobune maha rahustada ning talle mitte võistlustest negatiivset kogemust jätta.

Aga aitäh ;)