Suhteliselt karm ilm on jälle, keskmiselt -17 juures on viimastel päevadel temperatuur püsinud mu talliskäikude ajal. Üritan siiski tubli olla ja käia, sest eksamid on nüüd läbi ja poolteist nädalat veel vaheaega jäänud.
Viimased paar päeva olen hästi kergelt teinud, esmaspäeval aga oli isegi Nina trenn. Päris alguses soojendustraavis oli kuidagi jäik natuke, aga siis hakkasime sääre eest astumist tegema ja nii kui ma ÜHE korra olin sammus keskliinilt ääreni tulnud, oli hobune justkui ära vahetatud ja edaspidi oli traavis väga mõnus. Nina arvas ka, et tunduvalt paremini kannab ennast ja ei jookse nii esiotsal enam nagu varem. Mul muidugi hea meel. :) Kuna ma ise ju iga päev sõidan, siis ei näe mingit väga suurt erinevust - samas kui mingi aeg tagasi kurtsin, et kui teda natuke koondada üritan, siis läheb eest kramplikuks ja ei vasta enam mõnusalt pehmelt, siis nüüd viimasel ajal pole sellega probleeme olnud.
Sammus ja traavis tegime kordamööda samme lühemaks ja pikemaks. Koondsamm on selline asi, mida ma küll VÄGA vähe harjutan (sellega on niiii lihtne hobust liikumist ära rikkuda), seega ma olin üllatunud, kui hästi ta sellega hakkama sai. Samas olen üldiselt sammus nüüd päris tihti tööd teinud ja viimaste nädalate jooksul on ta kindlasti just selles allüüris kõige rohkem edasi arenenud. Traavis sai ka ilusasti kokku sõita - ma esimeses järjekorras küll jälgisin ise seda, et ta tagant siiski aktiivseks jääks, mitte sammu pikkust, seega ei tulnud kohe nii kokku kui oleks tahtnud, aga sain iga kord tibakese rohkem nõuda, ilma et mingit piiri või blokki siiski ette oleks tulnud.
Galopis oli nii ja naa, nagu meil ikka see galopp on. Positiivsest küljest see, et sain ise natuke rohkem selgust, mis probleemid on, millest tekivad jms ja nüüd on jälle mingeid mõtteid tulevasteks trennideks.
Mõtteid on palju.
Samm-peatus üleminekuid tahan saada nii, et ta astuks enda alla ja kontakti, mitte ei vajuks lihtsalt seisma.
Tahan, et ta kõikide üleminekute ajal jääks ratsmesse sirutuma - ülespoole on lihtsam, aga tagasi võttes kipub nii lihtsalt ikkagi see blokkimise efekt tulema, mille tulemusel osad hobused (nagu Albatross) korraks eest kangeks lähevad, teised hobused hoopis kontakti taha ennast peidavad.
Töötraavis tahan saada liikumisse rohkem impulssi ning ka HÄID venitatud samme. Praegu nö keskmist traavi tehes pikendab ta natuke küll sammu ning suudab ennast tasakaalus hoida umbes pool-kolmveerand sirget - peale seda kipub vajuma esiotsale või rütm sassi minema. Aga ma tahan hoopis kasvõi kahte-kolme sellist sammu, kus ma tunnen, et ta ennast nagu üles ja edasi tõukab selle energiaga, mis enne kogutud on. Ma tean täpselt, milline tunne mul endal sel hetkel peab olema. :P Lihtsalt on vaja see kuidagi Albatrossile selgeks teha. Mõnikord harva oleme hakkama ka saanud, seega pole päris lootusetu. :)
No comments:
Post a Comment