Saturday, May 15, 2010

Eile hüppasime, üle kuu aja vist jälle. Ivo sõnul oli Albatross väga tubli seekord, kuigi mu arust lammutas natuke palju. Aga tõenäoliselt sellepärast oli tubli, et ta hüppas palju võimsamalt kui tavaliselt. Maha ei tulnud ka sellepärast, et ta ei oleks viitsinud, vaid siis, kui ma segasin ja samm valesti läks või liikumine korraks ära kadus.

Ühe korra hüppasime posti. Post oli nõrk ja läks katki. :( Albatross ei olnud nii nõrk ja jäi terveks õnneks. See oli 120% igatahes minu süü - tagantjärele mõeldes mul on meeles ainult see, et Albatross küsis: kuhupoole, kuhuPOOLE??? ja ma ei vastanud. Ausalt, see oli täpselt nii. Kurv lihtsalt vajus liiga suureks ja siis olime ainult poolenisti takistuse ees. Ma ei julgenud nii viltu, napilt ja tasakaalutult hüpata, sest tegu oli süsteemiga ja taga tuli kohe okser, aga teisest küljest mõtlesin, et ei tohi hobust ju takistusest mööda rebida. Seega ma ei teinud midagi ja kuna Albatross ootas mu järgi nii kaua, siis tema ka ei jõudnud enam midagi teha.

Aga tal ei tule mingit blokki ette vms, mis on nii hea! Ta pole kordagi nüüd siin nende väheste hüppetrennide jooksul mõelnud seisma jääda või mööda tõmmata.

Hea oli veel see, et ma sain ta üsna sirgeks ja suht kiiresti. Alguses oli ikka kõver ja hakkasin juba susima seal täiega, aga siis Ivo käskis ise kogu aeg mõlemat ratset võrdselt hoida ja esialgu küll tundus, et nüüd ta ju vajubvajubvajuuuub, aga peale paari hüpet selgus, et kuule, ei vajugi. :P Ja keha jäi ka otseks. Nii hea oleks, kui see ratsastustrennides ka toimiks - täna kusjuures proovisin natuke, tegin nagunii hästi lühikese lõdvestava trenni. Aga ratsastades on natuke siiski rohkem igatpidi painutada teda vaja ja siis ei saa päris võrdselt kogu aeg käsi hoida, hüppetrennides ju peab ta enamus osa ajast täiesti otse olema, isegi kurvides võib hobune sirgeks jääda (kui sisse ei vaju), aga kindlasti mitte üle painutada. Igatahes jätan selle endale meelde, et kui ta mingil hetkel täiesti käest ära selle kõveruse suhtes peaks minema, siis võib-olla niiviisi saan veidi korda teda - sel hetkel pole mingi painutamine enam nagunii tähtis.

Kabjad tahaks ka natuke viilimist, aga lükkasin veel edasi, sest homme tahaks teistega maastikule minna ja kruusateel võib-olla pole nii mõnus värskelt värgitud kapjadega liikuda. Kõigil teistel hobustel on rauad, seega niigi valitseb ebavõrdsus. :P

Aga ma ratsutasin veel... Ravell oli täiega parem kui eelmine kord. Ainult galopis tahaks rohkem enda alla jooksma saada. Praegu ta niiii venitab iga sammu, et ma ei suuda nii kaua ühte fuleed istuda :P ja kui energiat väheks jääb või mingi pehmem koht tuleb, siis kisub neljataktiliseks.

Siis oli Misty, wales'i poni, vägaväga ilus. :) Pidi olema kogenud koolisõiduponi, aga kartma kõike ja siis minema tõmbama. Noh, sest pole hullu, peaasi, et tagant ei loobi (oii, ma ei salli pukitamist). Platsile minnes jooksis küll korra mingi kile tõttu äärepealt must üle, aga õnneks oli tema väike ja mina suur. Ma midagi erilist temaga küll teha ei osanud/proovinud... eks ta muidugi vahtis päris palju ringi ka ja oli kramplik, seega üritasin peamiselt lihtsalt lõdvestama saada. Pikendatud traavi ajal ainult natuke pikendas ja ülejäänud osa kiirendas.

Aga ponil oli täna alles teine trenn uues kodus, nii et ehk ta aja jooksul harjub (kui ta selline kartlik on) ja äkki keegi teine oskab temaga paremini sõita ka kui mina. ;) Ma pean vist ikka oma Albatrossi juurde jääma, kes küll väga palju ei oska, aga kõike mida ta OSKAB, oskan ka mina.

Rutsiga oli ka lühike sõit, täna kuidagi ei olnud niipalju minekut.. vajus galopis paar korda väga järsku ära ja siis koheselt ei olnud nõus edasi ka minema. Sammu oli ka raske aktiivsena hoida - kas uinus seal vaikselt või siis läks traavi ära. Noh, ega tema vanuses sammus mingit tööd väga ei peagi tegema, aga suht vaba ratsmega edasi peaks ikkagi energiliselt liikuma. Ta on siiski hästi vahva.

P.S. Ma otsisin Albatrossi putukatõrje välja ja ta kartis seda. :| Veider... Palsam muidugi ei tee nii kõva susinat, aga sellega on tal täiesti ok. Viimasel ajal kardab ta veel ainult mingeid ümbritsevaid koledaid asju, aga MITTE KUNAGI seda, kui ma temaga midagi toimetan-teen. Ta võpatas palju ja silmad läksid suureks, aga saime siiski ka ebameeldivad kohad üle lastud - ja sinna need putukad ju tavaliselt tulevad.

No comments: