Albatross ja teised hobutegelased

See põlvedega hobuse suunamine tundub päris hästi toimivat. Ma olen nüüd isegi hobuse painutamise ja keeramise jaoks proovinud ratsmeid mitte kasutada (pean vist neist päriseks loobuma, et Albatrossi sirgeks saada), sest põlve, sääre ja keharaskuse koostööna toimivad need asjad üsna enam-vähem.

Ma ei teagi, ühest küljest räägin, et Albatross kipub vahel vasaku ratsme peale tuimaks minema ning hea meelega ka vajub keharaskusega ratsmete otsa (mida ta tõesti teeb), samas teisest küljest suudab ta juba imepisikese ratsme puudutuse peale nina või tagumiku sisse tõmmata või kaela väljapoole keerata... Ju ikka on siis piisavalt tundlik, lihtsalt ennast-ennast-ennast pean jälgima.

Üldiselt oli siiski hea sõita. Galopis vist tunneb pisut liiga palju vabadust ja seetõttu koondamine oli raskendatud, aga väga mõnusa rütmi ja sammuga jooksis üldiselt ning väiksemate voltide abiga meelitasin tal seda sammu siiski vahepeal ka kokkupoole. Ja väga lahe oli, et ka galopis sai sammu korralikult pikemaks sõita, ilma et asi kiirustamiseks, üle ratsme jooksmiseks vms läheks.

Ahjaa, ning see, et ta muruplatsil kipub kuhugi vajuma vahepeal... selgub, et asi pole siiski ainult piiretes. Ta vajub mõlemale poole välja ainult ühes otsas (karjamaapoolses loomulikult)... seega, kuigi mulle tundus, et ta võttis uue platsi väga omaks ning ta ei ole kordagi teisi hobuseid vahtima jäänud, hirnunud vms, siis alateadvuses vast ikkagi natuke tõmbab teda sinnapoole. :P Selle anname andeks, muidugi peame asja parandama, aga vähemalt on SELLE põhjus milleski muus, kui ratsanikus.

Täna tegin tegelikult hästi lühidalt, mingi 10 minutit trenni ja siis läksime maastikule jalutama.