Trennipäev

Albatross ajab endiselt hoolikalt karva. Mõnes kohas, eriti kaelal, on küll ilus sile juba, aga üle terve keha turritavad pikemad talve"udemed" välja. :P Ja neid ikka jätkub veel omajagu.

Täna võtsin natuke rohkem aega tema jaoks, pesin korralikult kõik jalad enne ja peale trenni puhtaks - sain prei-inspektsiooni ka teha. Ühe korra ma mingi minitäpikese avastasin kuskilt, aga täna oli küll kõik korras. Seda peab lihtsalt mõnikord kontrollima - üldiselt tal pole preiga eriti probleeme olnud ja nüüd on aasta läbi mineraale ka saanud, aga eks mudahooajal võib kõike juhtuda. Ilma jalgu korralikult ära pesemata tema sõrgatsituttide alt midagi näha on aga üsna võimatu.
Lakk on tal ka mõnusalt paksuks läinud. :) Mulle tundub küll, et natuke tihedam kui varem ja ühel pool hästi seista ei taha - muidugi ka seetõttu, et tal pole see väga pikk. Aga lõikamata lakk on just ilus siis, kui ta on piisavalt paks, minu arust. Kui lühikeseks oleks kitkutud/lõigatud, siis oleks õhem muidugi kenam.

Aga trennidest siis... ma olen ka paar viimast korda proovinud rohkem istmikuga ja vähem säärtega töötada, aga see on ikka keeruline. Traavis toimib suht hästi - nt sammu pikendab ta küll istakuga mõjutades palju paremini, kui säärega sõites ning kui istakuga ta sinna nagu "lükkad", siis on kergem ka kaasa reisida. Tagasivõtmine on pisut keerulisem, sest kui ma pingutades tema keskmise traaviga kaasa suudan enam-vähem minna, siis sellele nö vastu istudes (kui tagasi tahan võtta) on küll üsna künklik olemine seal seljas. :P Ja ma pean kontrollima, et ma endale asja lihtsamaks ei üritaks teha - käte või põlvedega ei tohi enne peatama ei hakata kui istmikuga.
Igatahes, kui traavis see asi enam-vähem toimib, siis galopis ja eriti sammus ei saa ma asjale kohe üldse pihta. Kui teen sellist nö ristluuga edasi lükkamist, nagu tihtipeale üritatakse, siis ma lükkan tegelikult lihtsalt igal sammul hobust õlgadest veel rohkem allapoole, maha - ja ta saab siis ainult kiiremaks minna, aga mitte eest kergemaks ega pikema sammuga. Nt galopis - kõige mugavam hetk puusade edasilükkamiseks on seal viimase galopifaasi kandis, kus hobune nagunii tegelikult juba üsna esiotsal on (tagajalad hakkavad juba uuesti üles tõusma) ja kui ma siis istmiku veel sügavamale sinna sadulasse surun, teen ju asja vaid raskemaks tema jaoks. Traavis ma olen nagu paika saanud selle (kusjuures alles üsna hiljuti), kuidas oma istmikuga pigem hobust edasi ja ÜLES aidata seljast tulla, aga galopis on keerulisem ja noh... sammus ma isegi mitte ei kujuta ette, kuidas see toimuma peaks.

Vot see on põhiline praegu. Kõverusega tegeleme ka ikka vaikselt - nüüd olen proovinud lisaks hakata õlgi korrigeerima veidi oma põlvedega. Vahel toimib hästi, aga vahel on ka keeruline. Nt kui voldil õlaga liiga välja vajub, siis on natuke raske põlvega toetada, sest välimine säär peab ju tagapool olema ja siis põlv enam ei ulatu hästi õige koha peale. Aga mingil määral on sellest kasu, sest ratsmete kasutamisega pean tõesti vägaväga ettevaatlik olema. Praegu püüan ka meeles kogu aeg hoida, et sisemist ratset kasutan pmst ainult lõdvestamiseks ja pööramine käib kõik ainult välimise abiga. Kusjuures ka siis, kui ta voldi peal välja kipub vajuma, ei tohi sisemist säärt päris ära jätta, kuna millegagi peab teda ju selle välimise vastuhoidva ratsme (ja vahel ka põlve) poole ikkagi suunama.

Aga siis ratsutasin täna veel poniga, kes on supertubli! :) Ta on selline lühiajaline projektike, eelmine nädal läks sadulasse esimest korda, aga väga mõistlik tüüp. Eile proovisime paar galopitõstet - pea läks alla rulli ja natukene keksles, aga täna sai juba ilusasti mitu suurt ringi ära sõidetud probleemideta. Liikuma on ka juba enam-vähem hakanud (alguses ei viitsinud väga) ja kui ta just parasjagu pähe ei võta teises suunas minna, siis saab pöörata ja suuremaid volte ka täitsa kenasti teha. Ainus asi selle poniga on see, et tema esimene reaktsioon ratsmekontaktile on pea rulli keerata. Õnneks muutub ta kontakti osas ka juba veidi julgemaks, nii et ratsmemärguanded hakkavad mingit mõtet omama.
Poniga on see lugu, et tungivalt soovituslik on temaga pärast Albatrossi sõita. :P Sest kui pärast teda Albatrossi selga ronida, tundub mu hobune alguses üsna puulõug (sest poni tahaks ju ratsme taga olla ja seetõttu kohati kontakt täitsa puudub, kohati on hästi kerge), rääkimata sellest, et ma ei suuda seal seljas eriti istuda (sest poni on ju nagu tugitool).

Ja lõpuks Ravell ka, kuna Piretil on koolitöid vaja teha. :P Minust oleks ka mõistlik vist veidi nüüd eksamitele keskenduda, aga noh... see selleks. Ravell on mõne koha pealt Albatrossiga natuke sarnane, aga ikka erinev ka. Ma arvasin, et ta on lihtsam sõita - Piretil tundub ta väga mõnus olevat. Aga noh, Albatrossi ja minu kohta on ka kõrvalt öeldud, et jumala ilusti ja hästi ju! kuigi tegelikult on seal seljas ikka väga keeruline ja sugugi kõik ei tule mul välja nii nagu tahaks.
Mul ei tahtnud Ravell väga hästi säärt aktsepteerida ja kui stekiga aitasin, siis seda ka mitte. :P Aga mingi hetk hakkas nagu toimima paremini. Galopp on tal mu meelest loomupäraselt vägaväga hea - praegu võib-olla kipub veidi veel laiali vajuma kohati, aga ilusa suure sammuga jookseb, nii et sealt võiks asja saada küll.

Selline tihedam päev vahelduseks... aga tore on ikka igasuguste elukatega mässata. :)