Tuesday, May 4, 2010

Midagi asjalikku mul taaskord kirjutada ei ole... aga...

Üks päev tegime vabahüppeid. :) Niisama vahelduseks natuke. Albatross on ainult mõned üksikud korrad üldse vabalt hüpanud vist. Alguses lasime nad Ronaldiga lihtsalt koos platsile lahti, siis kalpsasid järjest mitu ringi üsna vabatahtlikult pisikestest ristidest üle. Kui kõrgemaks panime, siis läksid ikka ükshaaval.
Selles suhtes oli okei, et Albatross läks üsna meelsasti neile peale. Mõned korrad enne takistust isegi läks pigem liiga hoogu ja siis ei jõudnud sammu valida, aga kuna ta kuigi kõrgele hüppama ei pidanud, siis polnud väga hullu. Üldiselt ta hüppab täpselt nii palju, kui parasjagu vaja on, ei pinguta mitte vurrukestki rohkem. :P Paar korda kobistas kah seetõttu. Tagumise okseri tõstsin vist kuskil 115-120 cm -ni. Natuke kõrgemat ta oleks vast ka suuteline veel hüppama, aga pole mingit põhjust. Ma ei raatsi väga, säästan ta jalgu pigem muude asjade tarvis. Ning kuna eesmärk oli tegelikult tõesti lihtsalt vaheldust pakkuda, siis võiks asi ka tema jaoks lõbusaks ja piisavalt lihtsaks jääda.

Trennid on jälle kohati head, kohati mitte nii head olnud. Ma pean hakkama rohkem mõtlema sellele, milliseid harjutusi teen ja miks. Mulle nt ei istu sellised treenerid, kes lasevad mingeid suvalisi trajektoore sõita ja siis kommenteerivad, mis hea/halb (no väljaarvatud skeemi harjutamisel, seal on seda mingil määral vaja). Palju tulemuslikum on see, kui treener näeb, mis antud hobuse/ratsaniku puudused on ja siis mõtleb harjutused välja vastavalt sellele.

Täpselt seda peaks ma järgima ka Albatrossi õpetamisel. Kui mul meeles on, siis ma üritan loomulikult teha palju üleminekuid, suunamuutusi jm vaheldust selle asemel, et suure ringi peal ühtlaselt sõita, aga sellest ei piisa. Kui ma hakkan nt serpentiini sõitma, siis mitte sellepärast, et "prooviks täna sellist harjutust", vaid sellepärast, et ma tahaks oma hobust parasjagu saada ühtlasemalt paindeid vahetama. Ei ole mõtet niisama 100 erinevat asja trennis proovida, vaid natuke rohkem mõelda, mida hetkel kõige rohkem vaja on ja kuidas, läbi milliste harjutuste seda saavutada. Kõik, mis sa teed, peab olema mingil põhjusel, mingi eesmärgiga. Vähemalt siis, kui on soov hobust õpetada.

2 comments:

Heli said...

Hei Ingrid! Väheke teine teema, ent siiski... Elasid mu Mozartile alati kaasa.
Op. on toimunud ja ta on kenasti toibunud. Lõplikult saab öelda nädala lõpus, ent hetkel oleme väga lootusrikkad. Ta tunneb end silmnähtavalt kebjakamalt. Hobuse moodi:)

Ingrid said...

Oh, kui tore! Mul on nii hea meel, tõesti :)
Loodan, et kõik jätkub ülesmäge ja et saaksite ka vahelduseks oma mured sinnapaika jätta...